Please follow and like us:

Koopaorava päev.

Nama vaatas telefonist, et täna on nädala teine päev. Muidu ju ei teakski.Päevadel siin on eriline anne muutuda “Koopaorava päev” filmiks. Kaks tassi ja sinna sisse valge väikse portselanlusikaga kaks täit kohvi mõõta ja siis oodata, kuni veekann oma kaane auruga lahti viskab. Nama jõuab kohvikruusidega õue enne Hermanit, haruharva on Herman enne Namat sohva peal ja otsib telefonist uudiseid. Kummalisel kombel jääb neid uudiseid, mis uudised on järjest vähemaks. Enam ei üllata see maailm oma hädadega nii väga.

Vastasmajast kuuleb täna tavapäratust rohkem hääli ja üsna pikalt siinolnud iirlased vinnavad oma suuri kohvreid rendiautosse.Nama mõtleb ikka ,et huvitav mis neil seal kohvrites peitub.Mõnikord vaatab Nama mõnda filmi ja näitlejanna, kellel on kott üleõla või näpu otsas,tekitab samuti küsimuse “Mis tal seal kotis päriselt on?”. Kunagi ei saa teada.Tunduvad rasked ka olevat. Iirlased lubavad järgmisel aastal ka tulla nagu nad olid siin ka möödunud aastal ja ülemöödunul ja üleülemäädunud aastal. Jälle see Koopaorava sündroom. Korra juhtusid Nama ja Herman nende auto sabas sõitma ja üllatuseks keeras iirlaste auto nende ees kohta, kuhu tavaliselt puhkajad inimesed ei sõida. Igal hommikul nad lahkusid kella üheteistkümne paiku ja laekusid tagasi enne pimedat. Varsti lendavad nad lennukimürinal üle küla Iirimaa poole.

Kuna Nama ei ole ikka veel lahendust leidnud magamistoas olevatele riidekuhjadele,mis nagu kõlbaks äravisata ja samas nagu ei täiks ka, siis tekib hommikusse aeg, mis on vaakumit täis. Väljas istumine läheb iga hommikuga palavamaks ja toas on endiselt jahe. Nama kuulatab, kas Herman on teises majapooles hõivatud. teeb siis akna lahti ja viskab ennast uuesti päevateki peale pikali. Tõmbab tagant kätt tekigi peale ja kuulab oma salaurus hääli ,mis väljast tuppa kostavad. Seda kõike tuleb just nimelt salaja toimetada ja mitte vahele jääda. Naabri jääger Johan peseb voolikuga oma valget maja ja aimata on, et peale kuivamist hakkab teda veel valgemaks värvima.

Namal on teki all päris oma mõtted ja lisaks veel Kristiina mõtted,mis luuletusse kirjutatud. Neid on hea lugeda.See raamat tuli eile koos pikka kasvu ja kiilaka postiljoniga. Tuli kaksteist päeva eestist ja jõudis siia teki alla koos Namaga. Nama loeb ja mõtleb saatjatüdruku peale.Namal on siin vähe omakeelseid raamatuid. Kiwa tõi ühe ja Viivika tõi teise ja kaks sõnaraamatut on ka. Valikut juba on. Postipakis oli veel ka Müürileht,mis sobib hästi siia müüride tagusesse ellu. Üks pakk tuli samamoodi mõnda aega tagasi ja seal sees olid pastellid ja akvarellvärvid.
Talv hakkab läbisaama ja kui Kreeta ja Malta moodi lähiajal veeuputust ei tule siis on varsti pahkluudel soe ja sokid võib kilekotti pakkida ja sahtlisse susata.Veeuputus tekitab siin maailmalõpu tunde.Vesi voolab mägedest koos kõigega ,mis teele ettejääb, alla ookeaani.Viib kaasa müürid ja autod ja aiad koos musta biconiga.Nama arvab,et ehk on seda vett mujal rohkem vaja kui siin aga Aeg näitab seda õige pea.

Keskpäeval arutab Herman, mida täna ärasüüa ja Nama ei oska muud kosta, kui et ta unustas eile kikerherned likku panna ja täna hernesuppi ei saa.Nama varjub siiski targalt kööki ja keedab kalasupi koos roheliste herneste ja marineeritud kurgiga. Iga kord kui tegemist on tuunikalaga, meenub seitse aastat tagasi juhtunud tuunikala lugu. Herman helistas ja andis teada,et ta on sadamas ja et kas kõlbab kala ka kaasa tuua. Koju laekus siis aga täiesti enneolematult suur ja võõra kehaehitusega kala. meenutas rohkem põrasast kui Nama ta lahtilõikas. Seda kala jätkus ikka kohe mitmeks päevaks süüa. Vahel Nama ei teagi,miks kalasupi sisse see hernes ja kurk passivad, ehk seepärast et see natuke põrsaliha moodi kala on. Aga supp saab maitsev ja Herman ütleb pärast söömist et see oli “eht hea” supp. Nama vähemalt tõlgib selle nii enda jaoks ära.

Tegelikult on täna veel tööpäev. Aga naaberkülla saab alles pärastlõunal sõita sest Casa Mariposa, mida nad Hermaniga ülevaatama ja hooldama lähevad, vabaneb alles kella kahest. Selle maja juures kasvab ka rosmariinipõõsas ja Nama täiendab rosmariinitee varusid seal.Rosmariin on kõhule ja seedimisele hea ja selle tee mekk meenutab kodust kuuseokkateed.Rosmariinipõõsas ja lavendlipuhmas kasvavad seal külg külje kõrval ja on tõeliselt rammusad. Siin mere äärses külas jääb ta kiduma ja pole jõudu.

Facebook >